Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Kursuse kokkuvõte

Vaatasin uuesti teie ajaveebid üle ning kommenteerisin tekkinud küsimusi. Praeguse seisuga on meie kursusel 7 lõpetajat: Kristiina, Eveliis, Piret, Marit, Tiia, Kailit ja Evi. Tõendid ja arved ametlikult registreerunutele peaksid selle nädala jooksul postiga teele minema.

Osadel teie hulgast on veel kursuse asjad pooleli. Soovi korral saate omas tempos nendega jätkata. Ma jälgin teie kursuse ajaveebe ning vastan vajadusel küsimustele.

Ma arvan, et sel korral õnnestus see kursus meil Mardiga natuke paremini kui 2008. aasta sügisel. Proovisime anda tagasisidet kõigile postitustele kus konkreetne küsimus oli või mis muul viisil kommenteerima kutsus. Natuke oli probleemiks aktiivsete osalejate väike arv, seetõttu ei tekkinud aktiivset kommenteerimist ja suhtlemist õppijate vahel. Proovime järgmisel korral kogukonda kuidagi paremini käima saada.

Selle kursusega paralleelselt oleme me arendanud ka EduFeedr tarkvara, mis on mõeldud selliste ajaveebipõhiste kursuste jälgimiseks. Hetkel on tarkvara veel suhteliselt algfaasis, seetõttu me seda avalikuks kasutamiseks välja pole pakkunud. Meie testserveril näeb viitamiskursus välja selline: http://htk.tlu.ee/edufeedr/pg/edufeedr/view_educourse/5

Loodame sügiseks EduFeedr tarkvara sellisesse seisu saada, et kõik huvilised õpetajad võiksid sellega liituda ning seal oma kursuseid läbi viia. EduFeedr on mõeldud selliseks vahendiks, kus õpetaja registreerub kasutajaks ja seab üles oma kursused. Õpilased saavad kursusele registreeruda ilma EduFeedr kasutajakontot omamata. Kodutööde esitamine ja muu suhtlus käib ajaveebides. Kõik kursusel tehtud ajaveebipostitused ja kommentaarid on EduFeedr kaudu ühes kohas mugavalt loetavad.

Tahaksin ka natuke reklaami teha. Nimelt on meil Tallinna Ülikoolis valminud haridustehnoloogia magistriõppekava, kuhu me sel aastal esimesed üliõpilased vastu võtame. Selle õppekava sihtrühmaks on eelkõige juba töötavad õpetajad ja haridustehnoloogid. Täpsemat infot saab TLÜ Haridustehnoloogia keskuse kodulehelt ja Facebook lehelt.

Järgmisel korral kavatseme me viitamiskursust läbi viia sügisel 2011.

Ilusat suve kõigile!

Tähtaegadest

Uurisin järele, millised on kursuse lõpetamisega seotud ametlikud tähtajad. Kõik, kes on EITSA kaudu registreerunud ja soovivad kursuse lõpus ametlikku tunnistust, peaksid oma kodutöödega valmis saama pühapäevaks 20. juuniks. Siis jõuame enne jaanipäeva tunnistused vormistada ja välja saata. Pärast seda on tunnistustega tegelevad inimesed pikal suvepuhkusel.

Olemegi jõudnud viitamiskursuse viimase nädalani. See kursus langes ajale, mis on nii koolides kui ka ülikoolides väga kiire. Seetõttu on osadel kursuslastel veel mõned kodutööd pooleli. Ka meie Mardiga oleme kodutööde kommenteerimisel aeglased olnud, aga loodetavasti on suurem osa ajaveebides esitatud küsimustest ikka vastuse saanud.

Ma tahaks eraldi välja tuua nende kursuslaste ajaveebid, kes praeguseks kõigi ülesannetega valmis on saanud: Kristiina, Eveliis, Tiia ja Kailit.

Viimane nädal on kokkuvõtete tegemiseks. Kellel on veel pooleli ülesanded, siis saate need ära lõpetada. Kellel on kõik ülesanded valmis, siis saate teiste kursuslaste ajaveebe vaadata ja kommenteerida.

Lisaks sellele ootame me teilt ühte reflekteerivat postitust, millega võtate kokku kursusel õpitu. Kasutame selle kokkuvõtte  jaoks Helen Barretti “What? Now that? So what?” mudelit (vt Recipes for Reflection):

  • Mida? — Mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik)?
  • Ja mis siis? — Mida nüüd sellega peale hakata (olevik)?
  • Kuhu edasi? — Kuhu soovin areneda edasi (tulevik)?

Lisaks sellele oleme huvitatud teie soovitustest, kuidas seda kursust järgmisel korral paremini läbi viia. Seda nii kursuse kava, õppematerjalide, korralduse kui õpikeskkonna poole pealt.

Kohtumiseni homsel videokonverentsil (08.06 kell 15.00): http://fm.ea-tel.eu/fm/flashmeeting.php?pwd=600292-21817!

Panin Flashmeetingu virtuaalse koosolekuruumi kinni tunniks ajaks 8.juunil kl 15.00-16.00. Videokonverentsil osalemiseks peab teie arvuti olema varustatud kõrvaklappide ja mikrofoniga, aga tore oleks ka veebikaamera kaudu teie nägu näha. Kui tahate oma mikrofoni ja veebikaamera toimimist eelnevalt testida, siis võite suvalisel ajal külastada demo-koosolekuruumi aadressil http://fm.ea-tel.eu/fm/flashmeeting.php?pwd=demo-demo.

Meie viitamiskursuse koosolekuruum avaneb täpselt 15:00 tuleval kolmapäeval teisipäeval, aadressil: http://fm.ea-tel.eu/fm/flashmeeting.php?pwd=600292-21817

Kui tekib tehnilisi probleeme, siis helistage mulle 5278 437.

Doodle küsitluse tulemuste põhjal otsustasime, et parim aeg viimase nädala FlashMeetingu pidamiseks on teisipäev 8. juuni kell 15.00-16.00. Postitan siia ka FlashMeeting lingi, kui see aeg broneeritud saab.

Creation Olemegi jõudnud kursuse viimase teema juurde. Ma saan aru, et koolides on hetkel kõigil kiired ajad. Seetõttu ootame teie kodutöid paindlikult :)

Selle nädala ülesanne on õpiobjektide otsimise ja kasutamise kohta. Kui õpiobjektidest  90ndate keskel kõnelema hakati, siis kujutati ette, et iga õppejõud saaks erinevaid õpiobjekte oma vajadustele kohandades oma kursuse õppematerjalid kokku panna. Paraku ei ole see veel siiani päris reaalsuseks saanud. Suur osa takistustest on õiguslikku laadi, sest olemasolevad õpiobjektid pole avaldatud litsentsiga, mis lubaks neid muuta ja kohandada. Samuti on paljud teemad siiamaani õpiobjektidega katmata.

Viimasel paaril aastal on õpiobjektide kõrval aina enam rääkima hakatud avatud õppematerjalidest (ingl. k. open educational resources). Loodud on mitmed avatud õppematerjalide repositooriumid, kus kasutajad võivad leida tuhandeid õpiobjekte, mida saab oma vajadustele kohandada. Põhjalikumalt keskendub avatud õppematerjalidele Vikiülikooli kursus Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine.

Selle nädala lugemismaterjali teemaks on õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid. Kui keegi kasutab repositooriume, mida seal õppematerjalis loetletud pole, siis olete teretulnud seda materjali täiendama.

Selle nädala ülesandeks on leiada õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile. Õpiobjekte otsides pöörake tähelepanu ka litsentsidele. Kas teie valdkonnas leidub avatud sisulitsentsiga õppematerjale? Kui jah, siis millist litsentsi need põhiliselt kasutavad?

Järgmine nädal on pooleli asjade lõpetamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Samuti toimub 07.06 või 08.06 videokonverents.

Lugemismaterjal: Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid

NB! Selle nädala postitusse lugemismaterjali linki lisades avastasin, et eelmise nädala postitusse jäi lugemismaterjali link lisamata. Nüüd on see seal lõpus olemas.

Viimasel nädalal peame taas FlashMeeting videokonverentsi. Pakume seekord välja valiku Mardile ja mulle sobivaid aegasid. Palun märkige Doodle keskkonnas, millised pakutud aegadest (E 07.06 ja T 08.06 kell 14.00-18.00) teile sobivad. Videokonverents kestab kuni 1 tunni:

http://www.doodle.com/ihxagk7bqak9fkai

Saadan selle küsitluse kohta ka e-posti peale meeldetuletuse. Palun tehke oma valik kolmapäeva 02.06 pärastlõunaks. Valime siis sobivaima aja ja broneerime FlashMeeting serveris videokonverentsi aja.

surplus journals - 4 Sellel nädalal tutvume teadusartiklite andmebaasidega. Selle valdkonna näol on tegemist suure äriga — enamik tunnustatud teadusajakirju on veebipõhiselt kättesaadavad ainult tasulise teenusena. Üldjuhul ostavad ülikoolid juurdepääsuteenuse teadusartiklite koondandbaasidele mahukama tervikpaketi vormis. Oma juurdepääsupaketid on pea igal teadusajakirjade kirjastusel (nt. Elsevier, Wiley, Springer), kuid tegelikud turuliidrid on paljude kirjastuste toodangut vahendavad andmebaasid nagu EBSCO või ScienceDirect.

Paraku on nendele kallistele andmebaasiteenustele juurdepääs võimalik üksnes teenuse tellinud ülikoolide või raamatukogude sisevõrgust. See pisiasi raskendab meie selle nädala kodutöö tegemist, kuna suur osa kursusel osalejatest ei ole ülikoolide töötajad või õppurid.

Seetõttu sõnastame kuuenda nädala kodutöö kahes versioonis:

  1. Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirect andmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.
  2. Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.

Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.

Ise leian ma end huvitavad teadusartiklid eelkõige kolmel viisil:

  1. Otsingu jaoks kasutan ma Google Scholar otsingumootorit. Lisaks veebipõhisele versioonile töötavad paljud teadusartiklite andmebaasid ka otse viidete haldamise tarkvara sees. Papers tarkvaras on Google Scholar otsingute jaoks üks kasulik lisavõimalus: otsingutulemusi saab järjestada tsiteerimise arvu järgi. See võimaldab mul lihtsalt leida kõige mõjukamad artiklid otsitud teemal. Google Scholar veebiversioonis kuvatakse tsiteerimiste arvu iga artikli pealkirja juures.
  2. Kui kõige mõjukam artikkel on leitud, siis vaatan, kes on seda artiklit tsiteerinud ning millistele varasematele artiklitele see ise viitab. Nii hakkab hargnema selle teema oluliste artiklite võrgustik.
  3. Kolmandaks on mul mõned kindlad ajakirjad ja autorid, kellel püüan pidevalt pilku peal hoida.

Lugemismaterjal: Teadusartiklite andmebaaside kasutamine

my CC stickers have arrived!!!Mul on hea meel näha, et vahepealne nädal aitas mitmetel kursuse tempole järgi jõuda. Samuti leidsid mitu kursuslast Mendeley või Zotero näol kasuliku töövahendi. Põhjalikumatest postitustest tahaksin ma esile tuua Kailiti oma.

Kuuendal nädalal keskendume me kahele erinevale teemale. Esiteks allikakriitiline lähenemine ning teiseks autoriõigused ja avatud sisulitsentsid. Mõlema teema kohta oleme ette valmistanud lugemismaterjalid.

Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

Lugemismaterjalid:

Kevad on koolides kiire aeg. Seetõttu on praeguse seisuga ainult kolm kursuslast neljanda nädalani jõudnud: Kristiina, Eveliis ja Piret.

Ma arvan, et meil tasub natukeseks aeg maha võtta ja oodata, kuni teised järele jõuavad. Selline ajaveebipõhine õpikogukond toimib paremini, kui kõik kursuslased on oma ülesannetega enamvähem sama kaugel.

Proovime vahepeal Mardiga teie postitusi kommenteerida ning uue ülesande järgmiseks esmaspäevaks välja panna. Sellega liigub siis kursuse lõpp ka ühe nädala võrra edasi. Loodan, et kõik lepivad selle muudatusega.

Eraldi tahaks ma tähelepanu juhtida neljanda nädala ülesannete kommentaaridele. Palusin oma kolleegidel jagada samuti kogemusi viidete haldamise vahendite kohta. Meie uurimisrühma doktorant Nuno kirjutas sel teemal kommentaari kursuse ajaveebi ja tegi ka sissekande oma ajaveebi. Seepeale avastas selle teema üks Mendeley arendajatest ning nad jätkasid arutelu Nuno ajaveebi kommentaarides. Ma arvan, et see on väga hea näide avatud õpikeskkondade eelistest.

Vanemad postitused »

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.