Sellel nädalal tutvume teadusartiklite andmebaasidega. Selle valdkonna näol on tegemist suure äriga — enamik tunnustatud teadusajakirju on veebipõhiselt kättesaadavad ainult tasulise teenusena. Üldjuhul ostavad ülikoolid juurdepääsuteenuse teadusartiklite koondandbaasidele mahukama tervikpaketi vormis. Oma juurdepääsupaketid on pea igal teadusajakirjade kirjastusel (nt. Elsevier, Wiley, Springer), kuid tegelikud turuliidrid on paljude kirjastuste toodangut vahendavad andmebaasid nagu EBSCO või ScienceDirect.
Paraku on nendele kallistele andmebaasiteenustele juurdepääs võimalik üksnes teenuse tellinud ülikoolide või raamatukogude sisevõrgust. See pisiasi raskendab meie selle nädala kodutöö tegemist, kuna suur osa kursusel osalejatest ei ole ülikoolide töötajad või õppurid.
Seetõttu sõnastame kuuenda nädala kodutöö kahes versioonis:
- Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirect andmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.
- Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.
Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.
Ise leian ma end huvitavad teadusartiklid eelkõige kolmel viisil:
- Otsingu jaoks kasutan ma Google Scholar otsingumootorit. Lisaks veebipõhisele versioonile töötavad paljud teadusartiklite andmebaasid ka otse viidete haldamise tarkvara sees. Papers tarkvaras on Google Scholar otsingute jaoks üks kasulik lisavõimalus: otsingutulemusi saab järjestada tsiteerimise arvu järgi. See võimaldab mul lihtsalt leida kõige mõjukamad artiklid otsitud teemal. Google Scholar veebiversioonis kuvatakse tsiteerimiste arvu iga artikli pealkirja juures.
- Kui kõige mõjukam artikkel on leitud, siis vaatan, kes on seda artiklit tsiteerinud ning millistele varasematele artiklitele see ise viitab. Nii hakkab hargnema selle teema oluliste artiklite võrgustik.
- Kolmandaks on mul mõned kindlad ajakirjad ja autorid, kellel püüan pidevalt pilku peal hoida.
Lugemismaterjal: Teadusartiklite andmebaaside kasutamine
[...] 30. mai 2010 Ülesanded [...]