Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes

Kursuse kokkuvõte

Hans Põldoja — Mon, 21 Jun 2010 14:54:52 +0000

Vaatasin uuesti teie ajaveebid üle ning kommenteerisin tekkinud küsimusi. Praeguse seisuga on meie kursusel 7 lõpetajat: Kristiina, Eveliis, Piret, Marit, Tiia, Kailit ja Evi. Tõendid ja arved ametlikult registreerunutele peaksid selle nädala jooksul postiga teele minema.

Osadel teie hulgast on veel kursuse asjad pooleli. Soovi korral saate omas tempos nendega jätkata. Ma jälgin teie kursuse ajaveebe ning vastan vajadusel küsimustele.

Ma arvan, et sel korral õnnestus see kursus meil Mardiga natuke paremini kui 2008. aasta sügisel. Proovisime anda tagasisidet kõigile postitustele kus konkreetne küsimus oli või mis muul viisil kommenteerima kutsus. Natuke oli probleemiks aktiivsete osalejate väike arv, seetõttu ei tekkinud aktiivset kommenteerimist ja suhtlemist õppijate vahel. Proovime järgmisel korral kogukonda kuidagi paremini käima saada.

Selle kursusega paralleelselt oleme me arendanud ka EduFeedr tarkvara, mis on mõeldud selliste ajaveebipõhiste kursuste jälgimiseks. Hetkel on tarkvara veel suhteliselt algfaasis, seetõttu me seda avalikuks kasutamiseks välja pole pakkunud. Meie testserveril näeb viitamiskursus välja selline: http://htk.tlu.ee/edufeedr/pg/edufeedr/view_educourse/5

Loodame sügiseks EduFeedr tarkvara sellisesse seisu saada, et kõik huvilised õpetajad võiksid sellega liituda ning seal oma kursuseid läbi viia. EduFeedr on mõeldud selliseks vahendiks, kus õpetaja registreerub kasutajaks ja seab üles oma kursused. Õpilased saavad kursusele registreeruda ilma EduFeedr kasutajakontot omamata. Kodutööde esitamine ja muu suhtlus käib ajaveebides. Kõik kursusel tehtud ajaveebipostitused ja kommentaarid on EduFeedr kaudu ühes kohas mugavalt loetavad.

Tahaksin ka natuke reklaami teha. Nimelt on meil Tallinna Ülikoolis valminud haridustehnoloogia magistriõppekava, kuhu me sel aastal esimesed üliõpilased vastu võtame. Selle õppekava sihtrühmaks on eelkõige juba töötavad õpetajad ja haridustehnoloogid. Täpsemat infot saab TLÜ Haridustehnoloogia keskuse kodulehelt ja Facebook lehelt.

Järgmisel korral kavatseme me viitamiskursust läbi viia sügisel 2011.

Ilusat suve kõigile!

Tähtaegadest

Hans Põldoja — Tue, 08 Jun 2010 12:39:42 +0000

Uurisin järele, millised on kursuse lõpetamisega seotud ametlikud tähtajad. Kõik, kes on EITSA kaudu registreerunud ja soovivad kursuse lõpus ametlikku tunnistust, peaksid oma kodutöödega valmis saama pühapäevaks 20. juuniks. Siis jõuame enne jaanipäeva tunnistused vormistada ja välja saata. Pärast seda on tunnistustega tegelevad inimesed pikal suvepuhkusel.

Viimane nädal: kokkuvõtted ja tagasiside

Hans Põldoja — Mon, 07 Jun 2010 15:48:16 +0000

Olemegi jõudnud viitamiskursuse viimase nädalani. See kursus langes ajale, mis on nii koolides kui ka ülikoolides väga kiire. Seetõttu on osadel kursuslastel veel mõned kodutööd pooleli. Ka meie Mardiga oleme kodutööde kommenteerimisel aeglased olnud, aga loodetavasti on suurem osa ajaveebides esitatud küsimustest ikka vastuse saanud.

Ma tahaks eraldi välja tuua nende kursuslaste ajaveebid, kes praeguseks kõigi ülesannetega valmis on saanud: Kristiina, Eveliis, Tiia ja Kailit.

Viimane nädal on kokkuvõtete tegemiseks. Kellel on veel pooleli ülesanded, siis saate need ära lõpetada. Kellel on kõik ülesanded valmis, siis saate teiste kursuslaste ajaveebe vaadata ja kommenteerida.

Lisaks sellele ootame me teilt ühte reflekteerivat postitust, millega võtate kokku kursusel õpitu. Kasutame selle kokkuvõtte jaoks Helen Barretti “What? Now that? So what?” mudelit (vt Recipes for Reflection):

Mida? — Mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik)?
Ja mis siis? — Mida nüüd sellega peale hakata (olevik)?
Kuhu edasi? — Kuhu soovin areneda edasi (tulevik)?

Lisaks sellele oleme huvitatud teie soovitustest, kuidas seda kursust järgmisel korral paremini läbi viia. Seda nii kursuse kava, õppematerjalide, korralduse kui õpikeskkonna poole pealt.

Kohtumiseni homsel videokonverentsil (08.06 kell 15.00): http://fm.ea-tel.eu/fm/flashmeeting.php?pwd=600292-21817!

Viitamiskursuse viimane videokonverents

Mart Laanpere — Thu, 03 Jun 2010 13:34:53 +0000

Panin Flashmeetingu virtuaalse koosolekuruumi kinni tunniks ajaks 8.juunil kl 15.00-16.00. Videokonverentsil osalemiseks peab teie arvuti olema varustatud kõrvaklappide ja mikrofoniga, aga tore oleks ka veebikaamera kaudu teie nägu näha. Kui tahate oma mikrofoni ja veebikaamera toimimist eelnevalt testida, siis võite suvalisel ajal külastada demo-koosolekuruumi aadressil http://fm.ea-tel.eu/fm/flashmeeting.php?pwd=demo-demo.

Meie viitamiskursuse koosolekuruum avaneb täpselt 15:00 tuleval kolmapäeval teisipäeval, aadressil: http://fm.ea-tel.eu/fm/flashmeeting.php?pwd=600292-21817

Kui tekib tehnilisi probleeme, siis helistage mulle 5278 437.

Viimase nädala FlashMeeting

Hans Põldoja — Thu, 03 Jun 2010 11:22:27 +0000

Doodle küsitluse tulemuste põhjal otsustasime, et parim aeg viimase nädala FlashMeetingu pidamiseks on teisipäev 8. juuni kell 15.00-16.00. Postitan siia ka FlashMeeting lingi, kui see aeg broneeritud saab.

Kaheksas nädal: õpiobjektid

Hans Põldoja — Mon, 31 May 2010 11:30:51 +0000

Olemegi jõudnud kursuse viimase teema juurde. Ma saan aru, et koolides on hetkel kõigil kiired ajad. Seetõttu ootame teie kodutöid paindlikult :)

Selle nädala ülesanne on õpiobjektide otsimise ja kasutamise kohta. Kui õpiobjektidest 90ndate keskel kõnelema hakati, siis kujutati ette, et iga õppejõud saaks erinevaid õpiobjekte oma vajadustele kohandades oma kursuse õppematerjalid kokku panna. Paraku ei ole see veel siiani päris reaalsuseks saanud. Suur osa takistustest on õiguslikku laadi, sest olemasolevad õpiobjektid pole avaldatud litsentsiga, mis lubaks neid muuta ja kohandada. Samuti on paljud teemad siiamaani õpiobjektidega katmata.

Viimasel paaril aastal on õpiobjektide kõrval aina enam rääkima hakatud avatud õppematerjalidest (ingl. k. open educational resources). Loodud on mitmed avatud õppematerjalide repositooriumid, kus kasutajad võivad leida tuhandeid õpiobjekte, mida saab oma vajadustele kohandada. Põhjalikumalt keskendub avatud õppematerjalidele Vikiülikooli kursus Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine.

Selle nädala lugemismaterjali teemaks on õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid. Kui keegi kasutab repositooriume, mida seal õppematerjalis loetletud pole, siis olete teretulnud seda materjali täiendama.

Selle nädala ülesandeks on leiada õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile. Õpiobjekte otsides pöörake tähelepanu ka litsentsidele. Kas teie valdkonnas leidub avatud sisulitsentsiga õppematerjale? Kui jah, siis millist litsentsi need põhiliselt kasutavad?

Järgmine nädal on pooleli asjade lõpetamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Samuti toimub 07.06 või 08.06 videokonverents.

Lugemismaterjal: Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid

NB! Selle nädala postitusse lugemismaterjali linki lisades avastasin, et eelmise nädala postitusse jäi lugemismaterjali link lisamata. Nüüd on see seal lõpus olemas.

Viitamiskursuse viimase nädala FlashMeeting

Hans Põldoja — Mon, 31 May 2010 10:07:55 +0000

Viimasel nädalal peame taas FlashMeeting videokonverentsi. Pakume seekord välja valiku Mardile ja mulle sobivaid aegasid. Palun märkige Doodle keskkonnas, millised pakutud aegadest (E 07.06 ja T 08.06 kell 14.00-18.00) teile sobivad. Videokonverents kestab kuni 1 tunni:

http://www.doodle.com/ihxagk7bqak9fkai

Saadan selle küsitluse kohta ka e-posti peale meeldetuletuse. Palun tehke oma valik kolmapäeva 02.06 pärastlõunaks. Valime siis sobivaima aja ja broneerime FlashMeeting serveris videokonverentsi aja.

Seitsmes nädal: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

Hans Põldoja — Tue, 25 May 2010 04:59:36 +0000

Sellel nädalal tutvume teadusartiklite andmebaasidega. Selle valdkonna näol on tegemist suure äriga — enamik tunnustatud teadusajakirju on veebipõhiselt kättesaadavad ainult tasulise teenusena. Üldjuhul ostavad ülikoolid juurdepääsuteenuse teadusartiklite koondandbaasidele mahukama tervikpaketi vormis. Oma juurdepääsupaketid on pea igal teadusajakirjade kirjastusel (nt. Elsevier, Wiley, Springer), kuid tegelikud turuliidrid on paljude kirjastuste toodangut vahendavad andmebaasid nagu EBSCO või ScienceDirect.

Paraku on nendele kallistele andmebaasiteenustele juurdepääs võimalik üksnes teenuse tellinud ülikoolide või raamatukogude sisevõrgust. See pisiasi raskendab meie selle nädala kodutöö tegemist, kuna suur osa kursusel osalejatest ei ole ülikoolide töötajad või õppurid.

Seetõttu sõnastame kuuenda nädala kodutöö kahes versioonis:

Need, kel on võimalik pääseda ligi teadusartiklite tasulistele andmebaasiteenustele (nt. TLÜ või TÜ raamatukogudes), võiksid kasutada EBSCO Host või ScienceDirect andmebaasi, leidmaks viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2010. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid personaalsete õpikeskkondade teemal (“personal learning environments”, mitmest sõnast koosnev otsingufraas on hea panna jutumärkide vahele). Abi teenuste kasutamiseks leiate ülikooli raamatukogu veebilehelt.
Need teie seast, kel puudub juurdepääs tasulistele andmebaasiteenustele, teeksid sama ülesande, kasutades tasuta teenuseid nagu Google Scholar ja CiteSeerX.

Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest.

Ise leian ma end huvitavad teadusartiklid eelkõige kolmel viisil:

Otsingu jaoks kasutan ma Google Scholar otsingumootorit. Lisaks veebipõhisele versioonile töötavad paljud teadusartiklite andmebaasid ka otse viidete haldamise tarkvara sees. Papers tarkvaras on Google Scholar otsingute jaoks üks kasulik lisavõimalus: otsingutulemusi saab järjestada tsiteerimise arvu järgi. See võimaldab mul lihtsalt leida kõige mõjukamad artiklid otsitud teemal. Google Scholar veebiversioonis kuvatakse tsiteerimiste arvu iga artikli pealkirja juures.
Kui kõige mõjukam artikkel on leitud, siis vaatan, kes on seda artiklit tsiteerinud ning millistele varasematele artiklitele see ise viitab. Nii hakkab hargnema selle teema oluliste artiklite võrgustik.
Kolmandaks on mul mõned kindlad ajakirjad ja autorid, kellel püüan pidevalt pilku peal hoida.

Lugemismaterjal: Teadusartiklite andmebaaside kasutamine

Kuues nädal: allikakriitika ja autoriõigused

Hans Põldoja — Tue, 18 May 2010 01:02:08 +0000

Mul on hea meel näha, et vahepealne nädal aitas mitmetel kursuse tempole järgi jõuda. Samuti leidsid mitu kursuslast Mendeley või Zotero näol kasuliku töövahendi. Põhjalikumatest postitustest tahaksin ma esile tuua Kailiti oma.

Kuuendal nädalal keskendume me kahele erinevale teemale. Esiteks allikakriitiline lähenemine ning teiseks autoriõigused ja avatud sisulitsentsid. Mõlema teema kohta oleme ette valmistanud lugemismaterjalid.

Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

Lugemismaterjalid:

Neljanda nädala vahekokkuvõte

Hans Põldoja — Tue, 11 May 2010 01:17:57 +0000

Kevad on koolides kiire aeg. Seetõttu on praeguse seisuga ainult kolm kursuslast neljanda nädalani jõudnud: Kristiina, Eveliis ja Piret.

Ma arvan, et meil tasub natukeseks aeg maha võtta ja oodata, kuni teised järele jõuavad. Selline ajaveebipõhine õpikogukond toimib paremini, kui kõik kursuslased on oma ülesannetega enamvähem sama kaugel.

Proovime vahepeal Mardiga teie postitusi kommenteerida ning uue ülesande järgmiseks esmaspäevaks välja panna. Sellega liigub siis kursuse lõpp ka ühe nädala võrra edasi. Loodan, et kõik lepivad selle muudatusega.

Eraldi tahaks ma tähelepanu juhtida neljanda nädala ülesannete kommentaaridele. Palusin oma kolleegidel jagada samuti kogemusi viidete haldamise vahendite kohta. Meie uurimisrühma doktorant Nuno kirjutas sel teemal kommentaari kursuse ajaveebi ja tegi ka sissekande oma ajaveebi. Seepeale avastas selle teema üks Mendeley arendajatest ning nad jätkasid arutelu Nuno ajaveebi kommentaarides. Ma arvan, et see on väga hea näide avatud õpikeskkondade eelistest.

Kolmanda nädala kokkuvõte

Hans Põldoja — Mon, 10 May 2010 23:59:44 +0000

Postitan kolmanda nädala kokkuvõtteks mõned viited, mis peaks APA6 viitamissüsteemile vastama. Saate nende põhjal oma kodutööd üle kontrollida.

Raamat

Silverman, D. (2006). Interpreting Qualitative Data: Methods for Analyzing Talk, Text and Interaction (3rd ed.). London: Sage Publications Ltd.

Artikkel ajakirjas

Vuorikari, R., Põldoja, H., Koper, R. (2010). Comparison of tagging in an educational context: Any chances of interplay? International Journal of Technology Enhanced Learning, 2(1/2), 111-131. Geneva: Inderscience. doi:10.1504/IJTEL.2010.031263

Schaffert, S., Geser, G. (2008). Open Educational Resources and Practices. eLearning Papers, 7. Retrieved from http://www.elearningpapers.eu

Esimene näide viitab artiklile, mille juures on olemas DOI number. DOI (ingl. k. Digital Object Identifier) on unikaalne kood, mida suuremad teadusajakirjad igale avaldatud artiklile lisavad. Selle koodi abil on võimalik artikkel täpselt üles leida. Juhul kui artiki juures DOI kood puudub, lisatakse viitele ajakirja kodulehekülje aadress. Kuupäev, millal artikkel koduleheküljelt leiti, ei ole vajalik.

Artikkel konverentsikogumikus

McPhan, G. (2008). A Developmental Framework for Assessing Concept Maps. In A. J. Cañas, P. Reiska, M. Åhlberg & J. D. Novak (Eds.), Concept Mapping – Connecting Educators. Proceedings of the 3rd International Conference on Concept Mapping: Vol. 1. (pp. 37-44). Tallinn: Tallinn University.

Väljataga ,T., Pata, K., Laanpere, M. & Kaipainen, M. (2007). Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes. In E. Duval, R. Klamma & M. Wolpers (Eds.), Creating New Learning Experiences on a Global Scale. Second European Conference on Technology Enhanced Learning, EC-TEL 2007, Crete, Greece, September 17-20, 2007, Proceedings. (pp. 349-363). Heidelberg: Springer Berlin.

Ajaveebipostitus

Kuuskmäe, M. (2010, April 23). Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes. Teine nädal [Web log post]. Retrieved from http://maibrittk.blogspot.com/2010/04/too-allikatega-viitamine-ja-viidete_23.html

Digitaalne õppematerjal

Sillaots, M. (2007). Mõistekaardi loomine tarkvaraga CmapTools. Retrieved from http://lemill.net/content/webpages/moistekaardi-loomine-tarkvaraga-cmaptools

Üks oluline APA 6. versiooniga kaasnev muudatus on see, et veebiallikate juures ei ole vaja enam märkida kuupäeva, millal lehekülge külastati. Ka meie instituut soovitab üliõpilastel kasutada viitamisel APA süsteemi. Arutasime, mida teha veebiviidete kuupäevadega ning leidsime, et enda instituudi siseselt soovitame jätkuvalt lisada veebiallikate juurde ka nende külastamise kuupäev.

Üheks lahtiseks küsimuseks viitamissüsteemide juures on ingliskeelsete lühendite tõlkimine eesti keelde. Osade lühendite puhul on olemas ilmselged tõlked (Eds. > Toim.; pp. > lk.), kuid paljude puhul mitte. Ülalpool toodud näidetes kasutasin ma inglise keelt. Kui peaks need samad viited eesti keeles esitama, siis tõlgiksin järgnevalt:

3rd ed. > 3. trükk
Retrieved from … > Loetud aadressil
Eds. > Toim.
pp. > lk.
(2010, April 23) > (2010, 23. aprill)
[Web log post] > [Ajaveebi postitus]

Keerulisem on tõlkida konverentsikogumiku pealkirja ees olevat In eessõna. Selle jätaksin eestikeelses viites vist lihtsalt ära. Kaldkirjas esitatud kogumiku pealkiri on ka ilma eessõnata selgelt eristatav.

Neljas nädal: viidete haldamise vahendid

Hans Põldoja — Tue, 04 May 2010 07:21:03 +0000

Seekord tuleb uue nädala ülesanne enne kolmanda nädala kokkuvõtet. Postitan eelmise nädala kokkuvõtte siis, kui suurem osa aktiivsetest kursuslastest on oma viitekirjed valmis vormistanud. Lisan siis ka meiepoolsed “õiged vastused” (viitamises on sageli keeruline täpipealt õieti viitekirjeid vormistada, seega pole ka meie versioonide õigsuses 100% kindel).

Et suur viidete kogus üle pea ei kasvaks, kasutavad teadustekstidega töötavad inimesed sageli spetsiaalseid programme viidete haldamiseks. Sageli aitavad need programmid lisaks artiklitekogu korrastamisele ka vajalikus formaadis viitekirjeid vormistada. Sel nädalal tutvumegi viidete haldamise vahenditega.

Ma ise olen läbi aastate kasutanud mitmeid erinevaid programme viidete haldamiseks (BibDesk, Sente), kuid päris rahule pole jäänud ühegagi. Programmid, mis pakuvad palju erinevaid viitekirjete vormistamise formaate jms on sageli nii keerulise kasutajaliidesega, et ei kutsu pidevalt kasutama ja uusi artikleid lisama. Viimased paar aastat olen kasutanud Papers tarkvara ning selle kasutajasõbralikkusega olen üpris rahul. Paraku on see programm mõeldud ainult ajakirjaartiklite haldamiseks ning näiteks raamatu andmete sisestamiseks täpselt sobivaid väljasid ei paku. Papers juures on väga hästi lahendatud artiklite sirvimine ja lugemine ning eriti mugav on lugeda artikleid Papers iPad versiooniga (oh, ma ei suuda ära oodata :). See vabastab loodetavasti teadlased pidevast artiklite väljatrükkimisest.

Selle nädala lugemismaterjali kirjutades pidin tõdema, et ka Mendeley on vahepeal palju edasi arenenud. Minu Mendeley kasutajaprofiil ja artiklitekogu on hetkel suhteliselt tühi, aga tahan seda selle nädala jooksul põhjalikumalt katsetada. See võiks olla hea lahendus oma valdkonna põhiliste artiklite viidete jagamiseks üliõpilastega.

Teie ülesandeks on paigaldada oma arvutile üks viidete haldamise tarkvara (Mendeley, Zotero, …) ning liituda ühe veebipõhise keskkonnaga, mis võimaldab veebiviiteid hallata (Mendeley, CiteULike, …). Seejärel peaksite te oma katsetuste põhjal kirjutama ajaveebisissekande, milles toote välja proovitud vahendite head ja vead.

Ma proovin saada ka paarilt oma kolleegilt lühikest kommentaari selle kohta, millist lahendust nemad kasutavad teadusartiklite haldamiseks.

Lugemismaterjal: viidete haldamise vahendid

Kolmas nädal: viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Hans Põldoja — Tue, 27 Apr 2010 04:57:55 +0000

Kõigepealt väike tagasivaade eelmisele nädalale, kui teie ülesandeks oli tutvuda erinevate ühisjärjehoidjatega. Päris mitmed teie hulgast olid juba enne seda kursust Delicious kasutajad. Kõige enam prooviti Delicious alternatiivina Diigo võimalusi. Diigo ja Delicious võrdlustest tahaks ma välja tuua Kailiti postituse. Maibritt kirjutas pikemalt StumbleUpon ning Tatjana Faves ühisjärjehoidjast. Kristiina ja Piret võrldesid lühidalt kõiki väljapakutud ühisjärjehoidjaid.

Kolmandal nädalal on meie teemaks erinevad viitamisüsteemid ja viitekirjete vormistamine. Koostasime selle kohta ka lühikese õppematerjali koos ülesannetega, mis tuleks nädala lõpuks oma ajaveebi kaudu esitada: Viitamissüsteemid ja viitekirjete moodustamine (NB! Kes jõudis enne seda blogipostitust ülesandega alustada, siis pange tähele, et me muutsime ülesannet natuke lihtsamaks).

Viitamissüsteemide ametlikud juhendid on paraku tasulised ning neid avalikult internetis väljas ei ole. Mitmed ülikoolid ja raamatukogud on avaldanud nendest oma kodulehel lühikokkuvõtte. Mina isiklikult kasutan oma kirjatöödes APA viitamissüsteemi, kui just pole nõutud teisiti. Parim APA viitamissüsteemi lühijuhend on Curtin University of Technology raamatukogu koduleheküljel.

Viitekirjete koostamiseks on ka terve rida veebipõhiseid abivahendeid, millest võib välja tuua Son of Citation Machine, OttoBib ja KnightCite.

Lisaks meie koostatud lühikesele materjalile soovitame tutvuda ka infokirjaoskuse minikursusega, mille on koostanud Sirje Virkus, Anne Uukkivi, Anneli Kuiv ja Elviine Uverskaja. Viitamist ja viitamissüsteeme käsitleb seal moodul 7.5.

Lugemismaterjal: Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine

Kirjalike tööde vormistamise juhendid

Hans Põldoja — Sun, 25 Apr 2010 16:54:05 +0000

Olen praegu teie ajaveebe kommenteerimas. Vaatan, et päris paljud kursuslased on viidanud oma õppeasutuse kirjalike tööde vormistamise juhendile. Kogusin need võrdluse ja eeskujude saamiseks kõik ühte postitusse kokku.

Teine nädal: folksonoomia ja ühisjärjehoidjad

Hans Põldoja — Mon, 19 Apr 2010 20:25:57 +0000

Teise nädala teema on väga praktiline. Suur osa allikatest, mida me õppematerjalide koostamisel kasutame, on erinevad internetiallikad. Ilmselt olete te kõik olnud sellises olukorras, kus proovite leida mingit hiljuti külastatud kasulikku veebilehekülge, kuid ei leia seda otsingumootori abil enam kuidagi üles.

Üheks lahenduseks sellise olukorra vältimiseks on lisada kasulikud leitud veebilehed oma brauseri lemmikute menüüsse (Bookmarks, Favorites vms). Paraku on sellel lahendusel kaks puudust. Esiteks salvestatakse aadress ainult selle arvuti brauserisse, mille taga te hetkel istute. Teiseks saab iga viide olla ainult ühes kaustas, mis muudab mõnel juhul sobiva kausta leidmise keeruliseks.

Viimastel aastatel on seetõttu levima hakanud internetikeskkonnad, kuhu salvestatud viidetele pääseb mugavalt ligi igast arvutist. Enamasti on viited avalikud ning neid saab teiste inimestega jagada. Kaustadesse sorteerimise abil kirjeldatakse viited vabalt valitud märksõnadega, nii et igale viitele saab lisada kõik seda iseloomustavad märksõnad. Selliseid internetikeskkondi nimetatakse ühisjärjehoidjateks ning sellist vabalt valitud märksõnade süsteemi folksonoomiaks. Selle kohta ongi selle nädala lugemismaterjal ja ülesanne.

Sama teema on väga ilmekalt lahti seletatud ka järgnevas videos.

Praktiliseks ülesandeks on sel nädalal tutvumine kahe sotsiaalse järjehoidjaga. Üks nendest võiks olla Delicious ja teine mõni selle konkurentidest. Registreeruge Delicious ja ühe teise ühisjärjehoidja kasutajaks ja tutvuge mõlema keskkonna võimalustega. Seejärel kirjutage oma ajaveebi sissekanne, milles võrdlete Delicious ja tema konkurendi võimalusi ja toote välja oma eelistused. Selle kursusega seotud linkide jagamiseks võite kasutada märksõna viitamiskursus.

Lugemismaterjal: Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad

Esimese nädala kokkuvõte

Hans Põldoja — Mon, 19 Apr 2010 12:45:36 +0000

Esimese nädala lõpuks on kursusele registreerunud 13 osalejat. See on täpselt paras arv, et meil tekkiks väike ja toimiv õpikogukond. Oma tausta poolest jagunevad kursuslased suhteliselt võrdselt üldhariduskoolide (7) ja rakenduskõrgkoolide (5) vahel. Kursuslaste hulgas on nii õpetajaid-õppejõude kui ka e-õppe tugiisikuid ja haridustehnolooge.

Suurem osa teist on ka esimese nädala ülesannete põhjal oma ajaveebi postituse teinud. Käime teie ajaveebid läbi ning proovime küsimustele vastata ja kommenteerida, kui võimalik. Kõige põhjalikum oli esimese nädala ülesande juures Maibritt, kuid ka kõik teised olid tublid. Kutsume teid üles ka ise oma kursusekaaslaste ajaveebe külastama.

Selleks, et te saaksite teiste kursusekaaslaste ajaveebe mugavalt jälgida kogusin ma need kokku ühele Netvibes lehele:
http://www.netvibes.com/hanspoldoja#Viitamiskursus_2010

Täna kell 16.00 toimub kursuse esimene videokonverents. Videokonverentsi läbiviimiseks kasutame Flashmeeting tarkvara, mis töötab otse veebibrauseris. Videokonverentsile saate siseneda järgmisel aadressil:
http://fm.ea-tel.eu/fm/flashmeeting.php?pwd=0430dc-21095

Sisse logida ei ole vaja, selle asemel valige “Enter meeting as a guest“.

Praegu on meil veel pooleli eelmise nädala sissekannetele tagasiside andmine. Selle nädala ülesanne tuleb kursuse ajaveebi täna õhtul.

Esimene nädal: Sissejuhatus

Hans Põldoja — Mon, 12 Apr 2010 12:12:40 +0000

Hetkeseisuga on viitamiskursusele registreerunud 9 osalejat. Seda pole toimiva õpikogukonna jaoks just kuigi palju, kuid sellegipoolest otsustasime kursust mitte edasi lükata. Võite seda veel oma kolleegidele reklaamida ning kursusega liitumine on avatud esimese nädala lõpuni. Kursusega liitumiseks on kaks võimalust – ametlikult kursusele registreerumine E-õppe Arenduskeskuse koolituste veebi kaudu või mitteametlik liitumine Vikiülikooli kaudu. Teise variandi puhul on kursuse läbimine tasuta. Seejuures saadakse samasugust tagasisidet, kui saavad tasulised osalejad. Ainsaks erinevuseks on see, et kursuse lõpul ei saada tunnistust.

Vikiülikooli kaudu on seda kursust võimalik läbida täiesti tasuta. Mitteametlikud osalejad saavad täpselt samasugust tagasisidet kui ka ametlikud osalejad. Ainus erinevus on see, et sel juhul ei saada kursuse lõpus tunnistust.

Selle kursuse on ette valmistanud Mart Laanpere ja Hans Põldoja, kes mõlemad töötavad Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses (ehk HTK-s, nagu seda lühidalt nimetatakse).

Mart töötab HTK juhatajana ning teadurina. Ta on peamiseks ülikoolipoolseks koordinaatoriks paljudes erinevates projektides, milles HTK osaleb. Mart on ka käesoleva kursuse idee autor ning õppematerjalide väljatöötaja.

Hans töötab HTK teadurina ning on ka Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli doktorant. HTK-s on ta seotud mitmete õpitarkvara projektidega nagu õppematerjalide loomise keskkond LeMill ning ajaveebipõhiste kursuste jälgimise vahend EduFeedr. Selle kursuse juures on Hansu ülesandeks õpikeskkonna ja õppematerjalide ettevalmistamine ning tagasiside andmine õppuritele.

Esimese nädala teemaks on sissejuhatus viitamisse ja viidete haldamisse e-õppes. Oleme sel teemal koostanud ka lugemismaterjali, mille leiate LeMill keskkonnast. LeMill keskkond toimib samamoodi nagu wiki – kui te leiate meie materjalis midagi, mida võiks parandada või täiendada, siis olete te teretulnud seda tegema.

Esimeseks ülesandeks on omale ajaveebi loomine ning sinna kahe sissekande tegemine. Ajaveebi loomiseks soovitame Blogger või WordPress.com teenuseid. Kui kasutate selle kursuse jaoks juba olemasolevat ajaveebi, siis tehke sinna eraldi kategooria. Samuti peaksite lisama oma ajaveebi aadressi kursusel osalejate lehele, kui te seda veel teinud ei ole.

Esimeseks ajaveebi sissekandeks peaks olema teie enesetutvustus ning ootused kursuse suhtes. Hea oleks, kui te lisaksite ka oma foto.

Teine ajaveebi sissekanne tuleks kirjutada esimese nädala lugemismaterjali põhjal. Milliseid mõtteid see teis tekitas? Kuivõrd oluliseks olete viitamist seni enda jaoks pidanud? Lugemismaterjali lõpus on ka kolm ülesannet, mis teil tuleks küsida-otsida-mõelda ning sama ajaveebi sissekandega esitada.

Ajaveebi sissekannete tegemisel on meil üks palve. Palun lisage ajaveebi postitusse ka link selle nädala ülesandele, mille põhjal te postituse teete. Selle kursusega paralleelselt on meil testimisel üks uus tarkvara ajaveebipõhiste kursuste jälgimiseks ning seal aitab selle lingi olemasolu kaasa kodutööde kuvamisele.

Ülesannete esitamise tähtaeg on pühapäeva hilisõhtu. Esmaspäeva jooksul ilmub meiepoolne kokkuvõte möödunud nädalast ning uue nädala lugemismaterjalid ja ülesanded.

Järgmise nädala esmaspäeval (19.04) kell 16.00-17.00 on meil kavas korraldada videokonverents, et anda ülevaade kursuse korraldusest ning saada omavahel tuttavaks. Palun reserveerige see aeg, kui võimalik.

Edukat kursust ja päikeselist kevadet teile kõigile!

Lugemismaterjal: Viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid

Viitamiskursus alustab uuesti

Hans Põldoja — Tue, 30 Mar 2010 12:03:45 +0000

2010. aasta kevadsemestril toimub uuesti Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse täienduskoolitus “Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes”. Kursus algab 12. aprillil ning kestab kokku 8 nädalat. Selle aja jooksul tutvutakse allikate kasutamise üldpõhimõtetega, veebiallikate ja kirjandusallikate viidete haldamise vahenditega, viitamisstandarditega ning teadusartiklite andmebaaside ja õpiobjektide repositooriumidega. Täpsema kavaga saab tutvuda kursuse wikis.

Viitamiskursuse näol on tegemist mitmes mõttes avatud kursusega. Esiteks on kõik kursuse õppematerjalid avalikult kättesaadavad ning nendega saab tutvuda LeMill keskkonnas asuvas kogumikus. Hetkel on seal 2008. aasta sügisel toimunud kursuse materjalid, mida peame veel natuke kaasajastama. Kõik kursuse õppematerjalid on avaldatud sellise litsentsiga, mis lubab neid teistel õpetajatel taaskasutada ja edasi arendada.

Teiseks kasutame kursuse läbiviimisel kasutatakse avatud õpikeskkonda, kus igal kursuslasel on oma ajaveeb. Iga nädala ülesanne ilmub kursuse ajaveebis ning kursuslased postitavad omapoolse vastuse nädala jooksul oma ajaveebi. Lisaks sellele on staatilisem info väljas kursuse wikis. Kursuse korraldusest parema ülevaate saamiseks võib vaadata 2008. aasta sügisel toimunud esimese viitamiskursuse ajaveebi ning kursusel osalenute ajaveebe. Kursus toimub täielikult e-õppe vormis.

Kolmandaks on kursus avatud osavõtuga. Kursusele registreerimiseks on kaks võimalust. Need kursuslased, kes soovivad kursusel osalemise eest Tallinna Ülikooli täienduskoolituse tunnistust, peaksid registreeruma ka e-Õppe Arenduskeskuse koolitustele registreerimise veebi kaudu. Sel juhul maksab kursusel osalemine 1200 kr. Teine võimalus on registreeruda kursusele ainult Vikiülikooli kaudu. Sel juhul on kursusel osalemine tasuta, kuid kursuse lõpus ei saada ametlikku tunnistust. Vikiülikooli kaudu osalejad saavad oma kodutöödele täpselt samasugust tagasisidet nagu ka ametlikult registreerunud. Oleme selliseid avatud osavõtuga kursuseid katsetanud mitmeid kordi ning ka Eesti Vikiülikoolis on juba esimesed lõpetajad.