Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Kursuse kokkuvõte

Vaatasin läbi teie viimase teema kodutööd. Mitmed teie hulgast kirjutasid, et kuigi vahendid on huvitavad, ei näe nad ennast neid kohe oma igapäevatöös rakendamas. Nii Mendeley kui ka Evernote puhul on veebikeskkonna ja arvutisse installeeritava programmi kasutusmugavuses suur erinevus. Evi jaoks osutus kasulikuks vahendiks Evernote ning Mare kavatseb edaspidi Mendeleyd kasutada.

Tänan kõiki kursusel osalemast ja soovin ilusat aasta lõppu. Vormistame ja saadame tunnistused lõpetanutele lähiajal ära.

Advertisements

Teise koolituspäeva slaidid on nüüd üleval. Kohtumiseni!

Kolmandaks teemaks on praktiline tutvumine allikate ja viidete haldamise abivahenditega. Teeme sellega algust kontaktpäevas, kuid lõpetada jääb see kodus.

Ühisjärjehoidjad (ingl. k. social bookmarking sites) on veebiteenused, mis võimaldavad salvestada huvipakkuvate veebilehekülgede aadresse ning varustada neid lihtsamaks leidmiseks märksõnadega. Samuti võimaldavad ühisjärjehoidjad märksõnade abil aadresse teiste kasutajatega jagada. Ühisjärjehoidjatest annab põhjalikuma ülevaate lugemismaterjal “Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad“. Tuntumad ühisjärjehoidjad on Delicious ja Diigo.

Viidete haldamise vahendid (ingl. k. reference managers) võimaldavad salvestada erinevat tüüpi allikate andmeid koos sisuga. Näiteks teadusartiklite puhul on võimalik täita eraldi väljad pealkirja, autorite, ajakirja, numbri, aastakäigu, lehekülgede jms kohta ning lisada neile andmetele artikli PDF fail. Hiljem on võimalik nende andmete põhjal automaatselt erinevate viitamisüsteemide järgi viitekirjeid moodustada. Enamik selliseid programme on tasulised, tasuta vahenditest on tuntuim Mendeley.

Praktilise ülesandena palun teil tutvuda kahe vahendiga.

Delicious:

  1. Registreeruge Delicious keskkonna kasutajaks.
  2. Lohistage oma brauseri järjehoidjaribale Delicious bookmarklet.
  3. Lisage oma järjehoidjasse mõned käesoleva kursusega seotud materjalid kasutades märksõna “viitamiskursus” ja teisi materjali sisu iseloomustavaid märksõnu.
  4. Tutvuge, milliseid materjale on märksõna “viitamiskursus” all lisanud teised Delicious kasutajad.

Mendeley:

  1. Registreeruge Mendeley keskkonna kasutajaks.
  2. Otsige Mendeley artiklite hulgast endale huvipakkuv artikkel ja lisage see oma viidetekogusse (“Save PDF to library” või “Save reference to library”).
  3. Otsige Mendeley artiklite hulgast teadusartikkel, mille viite te teises ülesandes vormistasite. Kui artikli leidmine õnnestub, siis lisage see oma viidetekogusse.
  4. Lohistage oma brauseri järjehoidjaribale Mendeley Web Importer bookmarklet.
  5. Proovige artikli viite salvestamist Mendeley bookmarkleti abil mõnest teadusajakirjast (näiteks http://www.irrodl.org).
  6. Proovige allika viite lisamist käsitsi (“Add Document”).
  7. Kopeerige lisatud allikate viited APA6 formaadis. Kontrollige viidete korrektsust ning vajadusel täiendage allikate metaandmeid Mendeleys.
  8. Mendeley võimaluste põhjalikumaks katsetamiseks installeerige soovi korral programm oma arvutile.

Kui katsetused on tehtud, siis ootan ma teilt ajaveebipostitust katsetuse kohta. Millised on teie muljed katsetatud vahendite kohta? Kas ja kuidas saaksite neid vahendeid oma töös ära kasutada? Millised probleemid vahendite katsetamisel tekkisid? Kopeerige postitusse viited oma Delicious ja Mendeley profiilidele ning Mendeley abil vormistatud APA6 viitamissüsteemi viited.

Postituse lõpetuseks võiksite kirjutada, mis oli teie jaoks sellel kursusel õpitust kõige olulisem.

Kuna ülesannete andmine on mul veninud, siis jätan ka teile natuke rohkem aega. Jään kodutööd ootama pühapäevaks 9. detsembriks. Kui kellelgi on veel varasemad kodutööd tegemata, siis palun püüdke need ka samaks ajaks ära teha.

Vaatasin läbi teise ülesande kodutööd. Enamik teist valis kodutöö jaoks APA viitamissüsteemi, kuid kolm kodutööd oli vormistatud ka TMK kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhendi järgi. Kommenteerisin iga kodutöö juures eraldi ning mõned näited vaatame homme koolitusel üheskoos läbi.

Ilmselt ei õnnestunud mul eelmine kord päris hästi raamatupeatüki viite selgitamine. Mitmed teist tõid näite sellisest raamatust, mis oli ühe või paari autori poolt kirjutatud. Raamatu peatükkidele viidatakse eraldi kogumikteoste puhul, kus peatükkide autorid ja kogumiku toimetajad on eraldi isikud. Ühe või paari autoriga raamatu puhul on kasutatud kirjanduse loetelus alati viide raamatule kui tervikule. Kohas, kus mingit konkreetset peatükki on kasutatud, lisatakse tekstisisene viide kujul (Carroll, 2000, lk 194-196) või (Carroll, 2000, ptk 8).

Täpsustamist vajavad veel järgmised teemad:

  • Kuidas eristada ajakirja (magazine) ja teadusajakirja (journal)?
  • Kuidas viidata e-raamatutele?
  • Erinevad võimalused magistritöödele viitamisel.

Annan paarile veel esitamata kodutööle ka tagasisidet, kui need tulevad.

Esimese teema käigus tutvusite te kontaktpäeval tutvustatud keskkondadega ning proovisite leida oma aine õppematerjale. Toon siin kokkuvõttes viited mõnedele põhjalikumatele postitustele.

Tiiu jagas oma kogemusi dokumendihalduse õppematerjalide otsimisel tervest hulgast repositooriumidest ja andmebaasidest. Jaanus otsis riigiõiguse ja haldusõiguse teemasid käsitlevaid allikaid ning Andres valis oma teemaks võlaõiguse. Mare otsis pangandusalaseid materjale ning jagas oma kogemusi Digar kasutamisel tekkivatest ebamugavustest. Mõnede teemade puhul oli keeruline rahvusvahelistest repositooriumidest sobivaid materjale leida. Sellisteks teemadeks olid näiteks Maie poolt valitud kommunikatsiooniteooria ning Jaani poolt valitud Access 2010.

Leitud allikate puhul on oluline neid ka kriitiliselt hinnata. Eelretsenseeritud teadusajakiri või tuntud ülikooli ametlik õppematerjalide kogu on juhuslikes kohtades avaldatud materjalidest ilmselt usaldusväärsemad. Allikate usaldusväärsuse hindamise kohta on meil koostatud üks õppematerjal varasemalt viitamiskursuselt.

Kursuse käigus on ilmnenud ka üks probleem EduFeedriga, millega ma varem kokku puutunud ei ole. Nimelt ei näita EduFeedr mingil põhjusel nelja ajaveebi postitusi. Uurin programmeerijaga selle vea põhjust ja loodetavasti leiame lahenduse.

Soovin teile edu ja hoian teie ajaveebidel silma peal!

Praeguse seisuga on umbes pooled teie seast esimese kodutöö oma ajaveebi kaudu esitanud. Loodan, et teised leiavad ka õige pea selle tegemiseks aega. Olen kodutööd läbi vaadanud, püüan neid homme-ülehomme ka kommentaaridega täiendada ning nende põhjal esimese teema kokkuvõtte kirjutada.

Teiseks teemaks on eelmisel korral leitud allikate viitekirjete vormistamine. Alustuseks soovitan teil tutvuda lugemismaterjaliga teemal viitamine ja viidete haldamine e-õppes: põhimõtted, mõisted, reeglid.

Praktiliseks ülesandeks on viitekirjete koostamine järgmiste allikatüüpide kohta:

  • raamat
  • peatükk raamatus
  • artikkel ajalehes
  • artikkel teadusajakirjas
  • magistritöö
  • õppematerjal

Viitekirjete vormistamisel võite kasutada kas APA viitamissüsteemi 6. versiooni või Tallinna Majanduskooli juhendit. Märkige oma postitusse, kumba viitamissüsteemi te järgite. Olen selle ülesande jaoks koostanud eestikeelse APA6 lühikokkuvõtte, mis katab olulisemad allika tüübid. Põhjalikumad näited leiate Curtini ülikooli juhendist.

Viitamissüsteemide juhendid:

APA viitamissüsteemis ei ole eraldi allikatüüpi õppematerjali jaoks. Veebis avaldatud elektroonilistele õppematerjalidele viidatakse üldjuhul nagu veebilehekülgedele.

Kuna ülesande avaldamine venis, siis nihutan vastavalt ka esitamistähtaega. Ootan teie viitekirjetega ajaveebipostitusi kolmapäevaks 28. novembriks. Palun esitage oma viitekirjed selleks ajaks, et me saaks nende vormistust 30. novembri koolituspäeval analüüsida.

Esimeseks ülesandeks on oma aine või huvialaga seotud materjale esimesel koolituspäeval tutvustatud andmebaasidest.

Valige otsingu tegemiseks vähemalt üks andmebaas igast kategooriast:

Proovige leida erinevat tüüpi materjale: raamat, peatükk raamatus, artikkel ajalehes, artikkel teadusajakirjas, magistritöö, õppematerjal. Olge andmebaaside valikul originaalne, kursusekaaslaste postitusi on huvitavam lugeda kui te olete erinevaid andmebaase katsetanud.

Kirjutage oma katsetuste põhjal reflekteeriv ajaveebipostitus. Millised andmebaasid te otsinguks valisite? Kas teil õnnestus leida huvipakkuvaid materjale? Mida uut te ülesande käigus õppisite? Millised probleemid ülesande käigus tekkisid? Lisage võimaluse korral lingid leitud materjalidele.

Tutvuge rühmakaaslaste postitustega. Postituste ja kommentaaride jälgimiseks on kõige parem külastada kursuse avalehekülge EduFeedris.

Jään teie postitusi ootama pühapäevaks 18. novembriks.

NB! Sõltuvalt teie ajaveebi seadistusest võivad teiste kommentaarid enne avaldamist vajada teiepoolset aktsepteerimist. Palun tehke seda mõistliku aja jooksul.